Mis on pikk saba?

Kui kunagi oled kuulnud otsingumootoritest ja nendele veebilehtede optimeerimisest, siis ehk oled kuulnud ka mis long-tail on. Lühidalt öeldes, on tegemist teooriaga, et enim otsitud sõnad (graafikul rohelised) võivad anda kokku väiksema summa kui vähem otsitud sõnad kokku.

Nagu ka 80/20 reegel, nii kehtib ka long-taili reegel veel mitmes erinevas vallas. St näiteks populaarse teema otsingud selle populaarsuse kõrghetkel võivad jääda alla otsingutele, mida on tehtud hiljem (teema mahajahtumisel) kokku.

Phmtselt on seal kaks reeglit:

1. Interneti abil on võimalik jahtida ka väiksema tootlusega võimalusi suhteliselt marginaalsete kuludega.
2. Väiksema tootlusega võimalused on kokkuvõttes kasumlikumad. (kuna tootlus ei jää palju alla, samas kui konkurents on minimaalne)

Wikipedia oskab meile long-tailist pikemalt rääkida.

Aga ma tahan rääkida hoopis pikast ninast

Niisis… keerame graafiku teist pidi (kui kellelgi on photoshop, siis funktsioon mirror horizontally on täpselt see mida vaja), saame long-nose teooria. Lihtsalt mainin, et erinevalt eelmisesest on pika-nina teooria puhul tegu minu palaviku all kannatava mõistuse viljaga.

Põhimõtteliselt on pika nina teooria investeerimise edu lahtiseletus. Loogiliselt on graafikul kujutatud kollane pindala rohelisest suurem… st oleks kui kogu saba(nüüd siis nina) sinna ära mahtunuks.

Näide 1 - Raha investeerimine:
Juss otsustab investeerida aktsiatesse. 40 000 EEK on kõik mis tal alguses on ja ta otsustab iga kuu 1000 krooni juurde panna. Väga suurt kasu sellest ta esialgu ei saa. Raha läheb sisse, aga portfelli hooldustasud ning tehingute tasud söövad suure osa niigi olematust tulust ära.

Nüüd mida aeg edasi seda suuremaks muutub saadava tulu ja kulude (hooldus- ja tehingutasud) vahe ning alguses pikalt veninud “nina” hakkab mingil hetkel võrreldes eelnevaga teises dimensioonis kiiresti kasvama, edu joon (värvide vaheline joon graafikul) on ületatud.

Näide 2 - Blogimine:
Blogide puhul võiks edu mõõta näiteks blogija produktiivsusega. Alguses (peale esimese vaimustuse möödumist) postitab blogija näiteks 1 korra nädalas. Blogisse satub mõni juhuslik lugeja jne.

Kuna blogi on tegelikult dialoog autori ja lugeja vahel, siis kommentaarideta blogis pole ka autoril eriti huvitav. Siiski postitused kogunevad ja järjest enam külastajaid leiab endale huvitavat sisu, seega järjest enam kommentaare jäetakse ning järjest suuremaks kasvab autori motivatsioon ja sellega koos kasvab ka tehtavate postituste hulk. Mingil hetkel toimub eskalatsioon ning kõik mis ühel edukal blogil olema peab läheb paika: lugejad pole enam juhuslikud, postitamine muutub regulaarseks, tekib “pluraloog” (järjekordne palaviku vili: monoloogi vastand ehk siis mitme inimese vestlus), milles ei suhtle juba ainult autor kommenteerijatega, vaid kommenteerijad hakkavad üksteisega suhtlema, mitte lihtsalt postitusele vastama.

Põhimõtteliselt hakkab blogi sel hetkel omaenda elu elama. Mitte lihtsalt ei reageeri kiituse või laitusega autori poolt produtseeritud sisule, vaid toodab ise sisu. Siis tulevad külalispostitused teistelt blogijatelt, asjatundjatelt jne. Väheneb blogimisele kuluv vaev, suureneb sellest saadav nauding, tootlus ja kvaliteet (nii kogemuse kui ka selektsiooni võimaluse tõttu).

Kogu loo moraal on järgmine: Kes viitsib vastu pidada, parandada, paraneda, õppida ja eelkõige tegutseda… 80% teostus ja kõigest 20% plaan… see saavutab igal juhul edu.